Tolerantsus.

Ma olen nii väsinud. Mul pole jaksu mitte millegi tegemiseks, tahaks lihtsalt magada. Magada päev, kaks..isegi kolm, siis oleks kõik paremini. Ma arvan vähemalt. Halvemaks kindlasti ei läheks, kuid milleski ei tasu nii kindel olla.
Viimased päevad olen ma saatnud msn'i ja joutuubi seltsis. Olen palju kõrvale pai tegevat instrumentaal jazz-muusikat leidnud. Kuid ma ei viitsi neid tõmbama panna. Kuulan siis sealt nõmedalt saidilt edasi, kus möllab mingi VEVO, Ramen või muu tingel-tangel, mis teeb muusika kuulamise masendavalt masendavaks. Ei bufferda, läägib nagu vana tõhk. Õhh.

Robi läks täna Paide. Teistmoodi on olla, pole kellelegi otsa vaadata ja naeratada. Eks, kui ta homme tagasi tuleb, siis saab terve ööpäeva seda teha. Homme on siiski aasta viimane päev, kus peamiselt kõik tõmbavad endal ninad täis ja mängivad lolli. Kuid ei, mina olen kodus, perekonna seltsis. Kuigi tahaks Temaga olla. Ya kno, hihi.

Täna on kõik nii närvilised, vihased või pole jutuks tuju. Millest see tuleneb? Päevadest? Ei, mitte nendest päevadest, vaid päevadest. Mis päev täna oligi? Kolmapäev vist. Homme on neljapäev, siis on reede. Saite targemaks.

Mulle meeldiks see, kui tuleks esmaspäev kiiremini. Ning, et Triibuline tuleks tagasi vanaema juurest ja Veronikal oleks jutu tuju. Ma tahaks seda, et Karlil oleks parem olla ja Hannagret mõistaks mind. Samuti oleks see tore, kui mul pea ei valutaks.