Eile õhtupoolikul läks sõnavahetuseks ühe inimesega. Miks? Tema arvamuse pärast. Ei tasu arvata nii palju, eriti siis kui mingeid kindlaid fakte pole olemas.
Ärkasin täna hommikul üles, mõtlesin endamisi, et peaks emale rääkima Tallinna mineku mõttest. Ma eriti ei uskunud, et ta oleks keelanud mind nii karmilt, et ei lähe, blöö, blöö, kuid igaks-juhuks tuli varakult ette teatada. Mis varakult, esmaspäeval lähengi juba. Jah, esmaspäeval hommikuse rongiga. Liigagi hommikuse, kuid rongis peaks magada saama. Ma loodan vähemalt. Ma loodan seda ka, et Tema oleks ikka õigel ajal, õiges kohas platsis. Ilma Temata oleks morjendav.
Mind teeb see rõõmsaks, et Robi tuleb minuga. Ma ei mäletagi, millal ma temaga oleksin koos läinud kuskile kaugemale kui Türi ja Paide. Alati oleme kas üksinda läinud või polegi kuhugile jõudnud. Aga mis siis ikka - võtame kompsut kokku ja viuh, läheme Tallinnasse.
Kella kolmest läksime Robiga õue, oli plaan pilte teha. Tegimegi. Läksime kuhugi vanasse majja, mis on maha jäetud, kuid tapeet oli seinte peal täitsa olemas. WC ja kraanikauss olid ka täitsa omal kohal. Mis veel eluks vaja? Ah jah, Robil tuli masendavalt head pildid välja, varsti saame kõik uurida neid reidis ja orkutis, raudselt..hahaha, Robi ikkagi ju, hahahahhaa.
Ma jamasin pool päeva selle kuramuse blogi layout'iga. Kuradi tropp. Täielik pulk. Aga midagi ma sain tehtud. Asi seegi, mingi alternatiiv on olemas vähemalt. Silmale peaks ka kena olema, mitte need tavalised kujundused.
Muidugi, ma ei suuda mainimata jätta, et ma ajasin täna oma vuntsid maha. Haha, epic win.
Muide, ma igatsen sind. :(
pühapäev, 27. detsember 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaari:
Tropp. :*
Postita kommentaar